Rahva teenrid või rahva malgutajad

Hegeli surematu dialektika kohaselt võib iga nähtus muutuda iseenda vastandiks. Üpris proosaliselt kinnitas seda ka Vikerraadio 6. septembri rahvateenrite saade. Rahva teenimise asemel vibutati seal ähvardavalt malka mõistuspäraselt käituvate inimeste suunas alates terve talupojamõistusega eestlastest kuni Euroopa Liidu tippjuhtideni välja.

Oh mis kole! 66 protsenti Eesti elanikest ei poolda järgmisel aastal Moskvas korraldatava Eurovisiooni lauluvõistluse boikottimist. "Miks küll inimesed nii arvavad?" hüüatati nutuselt, justkui oleksid rahvaküsitluse tulemused vaba ajakirjandust esindavatele rahvateenritele näkku sülitanud. Mina küll ei saa aru, mida siin halada on. Kellele veel, kui mitte vabale ajakirjanikule, peaks selge olema, et igaühel on õigus vabalt oma arvamust avaldada. Kui mingi ideoloogia järgijale on tundunud, et rahvas mõtleb nii nagu tema, ja ta on seda tundmust pidanud kategooriliseks imperatiiviks, ei ole tal veel õigust teisitimõtlejatest enamusse kuulujaid vale jalga astujateks või vaenuliku propaganda õnge langenuteks pidada.

Kahjuks jah püüab meedia üha pealekäivamalt väita, et eestlase loomupäraseid omadusi on venevastasus. Kõnealuseski saates leiti, et Moskvasse sõidust keeldumine on ülimalt tore võimalus näidata oma hoiakuid. Pealegi on selle üle arutlema kutsunud ei keegi muu kui valitseva partei liikmest Rahvusringhäälingu juht. Häbi neile, kes tema arvamust ei jaga!

Sellist jäärapäist jora aeti pärast seda, kui Kaukaasia konflikti meedias kajastamise kohta olid juba sõna võtnud Rain Kooli, Tarmu Tammerk ja teised, kes mõistsid hukka sõjalugude ühekülgsuse ja erapoolikuse. Rain Kooli väitele, et kogu aeg on räägitud ainult Venemaa rünnakust Gruusia vastu ning maha vaikitud viimase välksõda, s.o turmtulega alanud raketirünnak lahkulöönud Lõuna-Osseetia tagasivõitmiseks, võin siiski lisada meeldiva erandi. Nimelt ütles Kalle Muuli veidi aega pärast madina algust Raadio 2 saates "Olukorrast riigis", et Saakašvili tegi Tshinvali ründamisega Gruusiale pigem kahju kui tõi kasu. See oli ajakirjaniku täiesti objektiivne arvamus, ta ei saanud nii kiiresti kuidagi jõuda Vene propaganda mõju alla. Pärast teda aga kadusid nii eetrist kui leheveergudelt sõnad "Tshinvali", "Lõuna-Osseetia", "osseedid", "abhaasid". Muide, abhaasid ja osseedid hakkasid iseseisvust taotlma samadel murrangulistel päevadel nagu eestlasedki. Nad ei saanud, sest Stalini skeemi järgi ei olnud nende maa-aladel liiduvabariigi staatust. Jätkus vägivald, mis stalinismi kõrgaegadel oli võtnud eriti võikad vormid. Kui Gruusiat valitses Stalini asehaldur Beria, muudeti näiteks abhaasikeelsed koolid sundkorras gruusiakeelseteks. Sedapalju konflikti ühest taustast. Sellega ei taha ma sugugi väita, et Venemaa ebaadekvaatne karistusrünnak Gruusia vastu tuleb heaks kiita. Kindlasti tuleb see hukka mõista, kuid samal ajal ei luba minu kui eestlase südametunnistus olla mul Abhaasia iseseisvuse vastu.

Vihaselt andsid rahvateenrid malka neile, kes püüavad hoida Venemaaga häid suhteid, vältida konfrontatsiooni, olla eraldusjoonte taasmahamärkimise ning selle vastu, et luua uusi kujutlusi külma sõda pidavatest kurjuse impeeriumist ja valguse paradiisist. Saates kõnelnute arvates on Eestis turvaline elada siis, kui Euroopa Liidu riigid koos USA-ga ükskord ometi üksmeeles rusika lauale löövad ja Venemaale koha kätte käratavad. Kujutage ette, Saksamaa nõuab juurdlust küsimuses, kes sõda alustas! Angela, ära söö oma sõnu, tuleta meelde, mida sa Tallinnas ütlesid! Armas naabrinna Tarja Halonen on samuti peast segane. Võiks eeskuju võtta kas või oma välisministrist, kes on vihjanud võimalusele liituda NATO-ga, käivad rahvateenrid peale. Siinkohal tuletaksin meelde, et hiljaaegu pooldas Aleksander Stubb viisavabaduse kehestamist Soome ja Venemaa vahel. Sellele reageerisid meie teatud tõugu netikommentaatorid räige sõimuga: vaadake tema nime, ta on ju ise kuradi venelane. Säärased kommentaatorid kuuluvad õnneks väiksearvulisse sootsiumi, kes kindlasti Eurovisiooni lauluvõistlusel osalemist ei poolda. Nende eelkäijad laulsid 1934. aastal: Eesti piir käib vastu Hiina müüri, Venemaa peab vahelt kaduma. Siis õnnestus neil rahvast sedavõrd hullutada, et demokraatia sattus ohtu. Päts ja Laidoner pidid demokraatia päästmiseks kasutama ebademokraatlikke võtteid. Tänapäeval padurahvuslased enam sellist totalitarismiohtu endast ei kujuta, sest rahvas neid ei toeta, kuid valvsaks teeb see, et selles loos jutuks olnud rahvateenrite hoiakud annavad neile julgust.

Viimase hiti uued sõnad

Russofoobsed Balti väikeriigid,
Poolas kaksikvendi vihalaintel triivib;
ehkki üks sai kinga, teine vapralt hingab, itta-läände sülgab,
kaeb, kuis idapoolseis rannaribariiges uus lootus terendab.

Russofoobsed Balti väikeriigid,
põdrad võõrdunud sest imelisest liigist.
Kuid Mardid, andke takka, Marko sõnajooks ei lakka,
Andrese täistraagiline ilme lausa külge hakkab.

Mis nägu on preambul?

Lugesin Rein Ruutsoo tundeelamuslikku lugu Erna-hullusest. Taastatud vabadusajal harrastatavate hulluste seas pole see ajupesuvõte mingi eriline nähtus. Okupatsioonide päevil on ju eestlane piisavalt tunda saanud, mida tähendavad professor Ruutsoo mainitud Goebbelsi õpetussõnad: igas vales peab olema niipalju tõde, et vale laiali ei vajuks.
Erna nägu on pikemalt arutlemata selge, nagu ka professori arvamusartikkel veenvalt näitab. Hoopis keerulisem on ära arvata, mis nägu on preambul. Hoolimata sellest, et isegi president selle "äraostmatute" sünnitise näos kahtlast pilku on märganud, raiub peaminister nagu rauda: preambul on hea. See, kas ta on hea või halb, pole üldse mingi probleem. Küsimus on selles, kas teda on vaja või mitte, kas ta on kohane või kohatu. Pearu ja Andres ei vaielnud selle üle, kas kraav on hea või halb, vaid selle üle, mida too rajatis endaga kaasa toob.
Vargamäe piiritülide vaimu on mõned poliitikud tassinud riike lahutavatele joontele. Saagu, saagu, ma sajatan! Meid viib edasi ainult see, kui Euroopa arvamusele sülitades oleme Pearu kombel "sirgeseljalised"! Äkki jõuame nii hoopis mülkasse.

Rannas on kõik võrdsed

Hiljuti rääkis Kuku , et nudistide ühingu esimees on Pirita linnaosa vanema kaevanud kohtusse. Põhjus: vaba pääs nudistidele eraldatud rannaribale; nudistid mujal ei tohi käia, nende juurde aga võidakse tulla ja teha, mida iganes. Milline ülekohus! Võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumise vastu võitlejaid võib ju mõista, aga veidi imelik on see, miks nudistide ühingu esimees kohtuteed jalge alla ei võtnud siis, kui Pirita linnaosa valitsenud lugupeetud proua Reformierakonnast nudistide tegutsemise Pirital üldse ära keelas. Alles õiguskantsleri sekkumise järel taastas praegune kohtusse kaevatud linnaosavalitsus nudistide õigused. Kas ta tegi liiga vähe või käitus valesti? Igatahes soovitan nudistide esimehel läbi lugeda 14. juuli "Pärnu Börsis" ilmunud kirjutise "Rannas on kõik võrdsed", mis kõlab järgmiselt:
"Ehkki siivus mees arvab, et Pärnu plaažil ei passi tal kõikjale minna, paljalt vete veeres seerivad naised võivad tal näo lõhki küünistada, ning ülihäbelikud õrnema sugupoolegi esindajad eelistavad mere ääres mõnes paigas silmi vaid maas hoida, pole Pärnu rannas ühtegi suletud ala või piirkonda, kuhu mõni inimene ei tohiks minna.
"Keskrannas on ammustest aegadest välja kujunenud, et Kuursaali lähedusest muuli suunas paarisaja meetri ulatuses on niinimetatud naisterand," ütles Maria Murakas-Ollo, Pärnu rae avalike suhete nõunik. "Tavaliste rannakülastajate informeerimiseks on sinna aastaid tagasi paigutatud ka viidad, mis teavitavad vastava ala algusest. Kuid kusagil pole kinnitatud, et see on ametlik naisterand, see on lihtsalt nii kujunenud."
Seega pole ainsatki põhjust, miks mehed ei võiks sellest piirkonnast läbi jalutada või seal soovi korral ka lina maha laotada ning sellele päevitama heita.
"Loodetavasti sellist keeldu kunagi ei tulegi, sest pole ju loogiline, et keskrannast pole võimalik otse muuli juurde minna. Muul ja keskrand on kaks väga populaarset kohta ja ei ole mõistlik nendele ligipääsu piirata," tõdes linnavalitsuse nõunik.
Et naisterannast muuli poole jääval liivaribal, rohkem siiski roostikus, võtavad õhuvanne ja pruunistavad ihu aadamaülikonnas meesnudistid, on samuti omaalgatuslik ettevõtmine ega tähenda, et alastikultuurist mittepidajad peaksid sealt kauges kaares mööda kõndima."
Nõndaks siis. Omalt poolt lisaksin, et 1993. aastal vastuvõetud asjaõigusseadus, mille eelnõu oli mul au Riigikogu Kantselei omaaegse ametnikuna keeleliselt toimetada, välistab igasuguse rannast läbimineku keelu, rajatagu sinna mida tahes või tegutsegu seal mis tahes kooslused.

QgehPJmXKf

Vabadus end kallutada

Bastille'i vaallutmise aastapäeva hommikul ei kuulnud ma ERR-i diktorite suust midagi prantslastest ega nende suurest rahvuspühast. Küll aga korrati tunnist tundi varjamatust heameelest reibastunud häälega teadet, et USA demokraadist presidendikandidaadi Barack Obama edumaa vabariiklasest presidendikandidaadi John McCaini ees on 15 protsendilt kahanenud 3 protsendini. Minule ei olnud see uudiseks toetuse kahanemise mõttes, vaid seetõttu, et varem vahemaa üldse nii suur on olnud. Meie meedia ju sellest ei piiksanudki. Kuid nüüd, edu kahanemise puhul oleks nagu vesi pahinal paisu tagant lahti pääsenud. Mõelge ometi, kõik ei ole veel kadunud! Tekkinud on lootus, et võidab ... Kes? Vana stagnant. Midagi muud ei oska ma McCaini kohta öelda. Mägede taga pole enam aeg, mil tal on võimalik teises ilmas kohtuda Leond Brežneviga. Kindlasti on neil paljustki omavahel rääkida, peamise teemana muidugi sellest, kuidas uuendustele vastu seista. ERR-i diktorite rõõm aga näitab, et ka vabal meedial on vabadus end kallutada.

wjeSqhQbwX