Tere tulemast!

Nagu ikka, ütles saatejuht ka tänalõunases Kuku raadio külalissaates need sõnad seekordsele külalisele ja sai vastuseks: "Tere TULEMAST!" Kelle juurde siis saatejuht tuli? Igatahes mitte saatekülalise juurde, ta oli stuudios juba enne külalise tulekut. Nüüd tervitas ta TULIJAT, kes aga seal OLIJAT mitte kuidagi ei tohtinuks just praegu tulnuks tituleerida. Ometi külaline seda tegi. Väga kahetsusväärne on tõdeda, et sõnadesse on hakatud suhtuma kui mingitesse puhtformaalsetesse märkidesse, millel ei ole linnu nokatäie suurustki sisulist tähendust. Keelelisse korrektsusse, mis nõuab kamalutäit mõtteerksust, suhtutakse põlastavalt. Laisalt ja lodevalt mõmisedes saab ju hakkama vähimagi pingutuseta. Kõnealuselgi juhul olnuks tülikas hakata oma ajusõnastikust otsima mõistuspärast vastust, s.o öelda tere või tere päevast, vaid hoopis lihtsam oli põrutada saatejuhi sõnadele samade sõnadega vastu. Samasugust tulija tervituseks öeldule lohakat vastamist olen kuulnud nii mõnegi kõrgesti haritud poliitiku, näiteks praeguse kaitseministri suust.
Totaalse keelehaigusliku nähuna on levinud tänamisele vastamine tänamisega. Nojah, ei ole ju mõtet oma ajusid vaevata. Kui öeldakse aitäh, ütleme vastu kah aitäh. Väga harva olen kuulnud vastuseks sõnu "palun", "võtke heaks", "olge hea" või "kõike head", rääkimata lootusetult unustatud väljendist "pole tänu väärt".