Idiotism – religioosne pluss poliitiline

Infoagentuurid on teatanud jahmatavast teost, aumõrvast Türgis, riigis, kes tahab astuda Euroopa Liitu. Kahtlen, kas sõnad „au“ ja „mõrv“ on üldse kokkupandavad, sest mõisteid, mis oleksid rohkem vastandlikud, on võimatu leida. Kellele tegi au 16-aastase neiu matmine elusalt, noore elu vägivaldne lõpetamine inimsusevastaseid religioosseid tavasid järgides? Mitte kellelegi. Maailma kohal kaigub viha ja hukkamõist.
Pärast sellise islamistlikku idiotismi kajastava uudise lugemist kangastus minu kujutluses kunagine neidude ja naiste elusalt põletamine tuleriidal, sealhulgas Maarjamaal. Tolle nähtuse tõukejõud oli siiski teine, nimelt kristlik idiotism. Piisas kiriklikele võimuritele arvamuse edastamisest, et naabrinaine on nõid, ja tema tee tuleriidale oli enam kui kindel. Kangesti meenutab see Siberi-teele suundunud stalinlike loomavagunite täitmise üht meetodit – pealekaebamist.
Näete, mõttekäik jõudis kiiresti religioosse idiotismi juurest poliitilise idiotismini ja sellest tulenevate kuritegudeni. Ju neil seos on üsna tugev. Pärtliöö ei erine põhimõtteliselt millegagi kristalliööst ja pikkade nugade ööst Kolmandas Reichis või kolmekümnendate aastate massilistest öistest vahistamistest NSV Liidus. Marurahvusliku ideoloogia kohaselt pidid miljonid inimesed, kaasa arvatud lapsed, surema ainult sellepärast, et nad kuulusid mingisse teise rahvusse. Kommunism tappis kuklalasu või sunnitööga miljoneid esimesel sotsialismimaal, Hiinas, Kambodžas (selles riigis pea pool elanikest) jm sel ettekäändel, et neil oli oma arvamus ja kommunistidele ebameeldiv sotsiaalne päritolu.
Totalitarismile omane vabaduse kägistamine pole sugugi veel minevikunähtuseks muutunud, ehkki natsismi ja kommunismi levitavaid suurriike vähemalt Euroopas enam ei ole. Vabadust kägistavad ka need, kes Afganistanis absurdsesse usupõhimõttesse klammerdunult võitlevad selle nimel, et tütarlapsed ei saaks õigust koolis käia. Vabadust kägistasid needki, kes meile tule ja mõõgaga ristiusku pähe määrisid. Ja ma ei näe mingit vahet Inkvisitsiooni, Gestapo ja KGB kuritegudes.

101 Dalmaatsia koera Eestisse kippumas

Mine tea, miks, kuid 101 Dalmaatsia koera kipuvad Eesti asjadesse sekkuma. See, et meil on 101 parlamendikohta, nendesse muidugi ei puutu. Tähelepanu äratab aga selle arvu lembesuse levima hakkamine. Kuskil tahetakse teoseid 101 märgi all hakata välja andma, mõni mees on leidnud Eesti ajaloost 101 tähtsündmust jne. Kas tegemist on mingi uue maagiaga?