Vanameelsetel Rahvaliidu liikmetel on õnnestunud blokeerida mõjuka ühendpartei tekkimine SDE-ga ühinemise teel. Nad püüavad kõigest väest vastanduda sotsiaaldemokraatidele, sattudes poliitilises retoorikas rägastikesse, kust selgust otsi tikutulega. Auesimees Arnold Rüütel kordab tuntud fraasi, et Rahvaliit on paremtsentristlik rahvuslik-konservatiivne erakond, kuid ... See, mis tuleb pärast sõna „kuid“, pole just eriti originaalne, aga kukalt kratsima sunnib ometi.
Niisiis, paremal küll, rahvuslik ja alalhoidlik kah, kuid samal ajal hooliv tööinimeste suhtes. Sellega nagu osutatakse asjaolule, et Rahvaliidu parempoolsus ja rahvuslik konservatiivsus on kuidagi erilised, sisaldades ka osiseid, mis sama mõõtu poliitilistel kooslustel puuduvad. Sotsiaaldemokraadid ärgu püüdkugi oma vasakpoolsuses rahva tõeliste huvide esindajate seltsi tikkuda, nemad ei saa olla ühtaegu paremrahvuslased ja skaala vasemal poolel mängijad. Rahvaliit saab küll, nimetatagu teda peremeeste või popside, kulakute või kolhoosiesimeeste parteiks. Tema tublid veteranliikmed on kunagisse sotsialistlikku suurpõllundusse panustamisega ja maarahvale töö andmisega kõik patud lunastanud.
Arvo Sirendi otsib tuge veelgi kaugemast minevikust, samastades Rahvaliitu ja juba Eesti Vabariigi sünniaegadel tegutsenud Maaliitu. Ainult Maaliit teadis, mida rahvas tegelikult vajab, sotsid aga näiteks olevat soostunud koostööd tegema Saksa okupantidega. Tõe huvides tuletagem siiski meelde, et esimestes Eesti parlamentides olid vasakerakonnad ülekaalus. Nende osa end iseseisvaks võidelnud riigile tähtsate otsuste tegemisel ja reformide elluviimisel oli väga suur.
Aga tuleme tagasi selle „kuid“ juurde. Kas siis parempoolsus ja rahvuslikkus on paratamatult vastuolus tööinimeste huvidega? IRL ja Reformierakond ilmselt nii ei arva ega sotsiaalse progressi vastaselt ka ei tegutse. Erinevus on lihtsalt meetodites, kuidas heaoluühiskonna poole liikuda. Rahvaliitlaste seniste tegude järgi otsustades on nad pigem siiski vasak- kui paremtsentristid. Ühinemiskartuses tuldi välja parempoolsuse rõhutamisega, mis on vaid müüt või suitsukate.
Kunagi ajakirjandust õppiva tudengina praktikal olles sain ülesande kirjutada Lev Tolstoi ümmarguse sünniaastapäeva tähistamisest Draamateatris. Suitsetamisruumis nägin Juhan Smuuli väikse seltskonnaga elavalt juttu ajamas. Kõrvu jäid tema sõnad: senikaua kui meie külades eesti keelt räägitakse, ei kao eesti rahvas kuhugi. Kas sellise arvamuse avaldamine annab piisavalt põhjust pidada kommunistist kirjanikku konservatiivseks rahvuslaseks? Ilmselt mitte.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
12 comments:
m, 28.05.2010 12:25
päris hea tekst ja lõpunäide on ka hea. kogu see rahvaliidu retoorika ja tegelikult pigem kogu eesti poliitmaastik ongi selline, et kongressil räägitakse üht, suitsunurgas teist ja tehakse hoopis kolmandat.
retoorikas ollakse täpselt nii paindlik nagu vaja.
klassikaline näide, kui üks eesti endisest peaministrist suurärastaja armastas kasutada koguaeg terminit "sotsiaalne turumajandus", sõhutades siis vastavalt kuulajaskonnale, kas termini esimest või teist poolt. ja kõik kuulasid ja leidsid, et vot see on meie mees. tegelikult, aga tegeles mees hoopis muu tegevusega kui sotsiaalsuse või turumajanduse arendamine.
rahvaliidu puhul rääkida "paremtsentrismist" või "rahvuslikust konservatismist" on muidugi kohatu. aga samas millest siis peaks rääkima? ega ei teagi. ja see ongi tegelikult üks rahvaliidu põhipuudusi, mis on ta viinud sellisesse seisu nagu ta on. villu võitlused ainult lisasid allakäigule hoogu. kui ikka üks partei ei suuda endale pikkade aastate jooksul luua maailmavaatelist selgroogu, siis pole midagi parata, tuleb madrats kokku rullida. rahvaliit on püüdnud aastate jooksul olla nö "maarahva keskerakond" ehk vasakpopulism ühele valijagrupile, st nn "maaproletariaadile", aga see on see populismi häda, et alati võib tulla keegi, kes pakub veel rohkem. ja kesk ja reform on pakkunud üle ja tegelikult tõmmanud rahvaliidu valija ära. rahvuslik konservatiivne nišš on täis IRL-i, sotside hulka ei taheta ja nii ei olegi rahvaliidul kusagil olla. see on see rahvaliidu põhiprobleem, partei on - valijat pole. retoorika siin enam ei aita. villu on suurepärane taktik aga kehv strateeg ja see viga on olnud kogu rahvaliidul: on mängitud s..tast seisust välja hiilgavaid partiisid, aga turniiri lõpuks ollakse ilma nii malenditest kui ka lauast. nüüd püütakse veel põrandal kabenuppudega nipsu mängida, aga hilja on, härrased, hilja.
vasak, 28.05.2010 13:17
Miks te tahate kogu aeg panna parempoolseid ja rahvuslasi ühte patta? Smuul oli ka kordi rohkem rahvuslane kui tänane IRL ja ma ei väsi ka meenutamast Rumeeniat (ning äärmusliku näitena Albaaniat) :P
Osa rahvuslasi muidugi arvavad, et nad justnagu PEAVAD olema parempoolsed ja kaitsma täiel rinnal õhukest riiki. Et muidu nad justkui polegi "päris". Aga õhuke riik paraku soosib rahvuse hääbumist. Loodan, et Rahvaliitu jäänud saavad sellest ükskord ka aru, leiavad ennast ega aja mingit pada parempoolsusest. Pealegi pole saladus, et stereotüüpide osakaal mõtlemises on alati pöördvõrdeline vaimse tasemega.
m, vasak, 28.05.2010 13:17, 28.05.2010 13:47
ega printsiibis muidugi ei pea olema "parem" ja "rahvuslik" koos. madissoni ersp peab ennast näiteks radikaalselt vasakpoolseks.
ajalooline põhjus selleks on ilmne, nsvl-i loeti vasakpoolseks ja antirahvuslikuks ja sellele täielikult vastandumiseks tuleb ju olla parempoolne ja rahvuslik.
tänapäevane põhjus aga selles, et suuremal eurointegratsiooni ja immigratsiooni toetavamal positsioonil on lääne-euroopas vasakpoolsed parteid. seega need, kes eestis püüavad olla rahvuslikumad seostavad ennast euroopa suunal ka pigem parempoolsetega.
eks teame hästi milline silt on kohe varnast võtta, nimetamaks euroopas "rahvuslikke sotsialistlikke" parteisid.
sotsiaaldemokraat, 28.05.2010 14:45
Tegelikult on see vasak- ja parempoolsusest heietamine tõesti teisejärguline. Tegelikult algavad Rahvaliidu hädad, nagu ka enamus muid hädasid, orjaajast. Eelkõige sellest 50-aastasest sovjeti-orjaajast. Sealtsamast, kust meil on reformikommunistide kummardamine, ka varastamise liigne aksepteerimine. Ega siis need poliitikud ise ei korrumpeeru, oma ringkaitsesüsteeme ei loo, endale hiidpalku ja soodustusi ei määra. Neid ikka meie sovjetiorjaajast pärit arusaamadega valija lubab!
Sovjetiaegne defitsiidimajandus ja kolhoosikord õpetasid maainimesi küllalt palju tegelema "halli majandusega". Kõike sai tutvuse kaudu, alati sai töökoha vahendeid kasutada isiklikuks otstarbeks, veneaegsed seadused olidki äravingerdamiseks. Lõpuks omandas eestlane selle poolkõvera majandamise pääris hästi ja maarahva rikkus hakkas kiiresti kasvama. Kolhoosikord läänelikku õigusriiki eriti ei õpetanud. Need halli tutvusemajanduse poolt koolitatud inimesed moodustasidki Rahvaliidu. Loomulik, et nad Villu Reiljani väikesi nihverdamisi nii 700 miljoni ringis maadevahetustega kui ka tõesti "peenraha" 1,5 miljonit Rävala kruntidega ei osanud kuidagi eriti hukka mõista. Seda konservatiivsuseks nimetada on muidugi absoluutne rumalus. Probleemi tuum on arusaamine lääneliku demokraatia ja eetika funktsioneerimisest. Selle haiguse ravi on väga pikaldane, Kuigi Indrek Saare juttudest võis nagu muu mulje jääda, enamus sotsiaaldemokraate hingas kergendatult, kui kuulis et ei pea 9000 patsienti korraga vastu võtma.
Onu Volli, 28.05.2010 17:34
Tekitab vastakaid tundeid, paljuga nõus aga paljuga mitte.
parem ja vasakpoolsuse määrab see, milliste sotsiaalsete gruppide huve eelistatult kaitsakse. Selles osas on Rahvaliit kindlasti parempoolne - endised kolhoosiesimehed ja jõukam osa nõukaaegsest ametnikkonnast. Need olid formaalselt vasakpoolsed aga olemuselt parempoolsed juba nõukaajal, lihtne tööinimene on neile vaid tööjõud.
Nüüd konservatiivsusest - kindlasti on nad alalhoidlikud - nad usuvad, et meie rahvuse suurim väärtus on nõukaaegsest funktsionäridest ja juhtivatest töötajatest väljakasvanud rahvuslik eliit ning nad teevad pingutusi, et selle eliidi eelisseisundi põlistamiseks ning pärilikuks muutmise nimel.
Iseasi on see, kellele selline paremtsentristlik konservatiivsus meile istub.
T. K., 28.05.2010 20:10
Endel, Sa kirjuta ikka oma suguseltsi populaarse partei nimi ka. Siis saavad ka lugejad aru, miks sa just sellist juttu räägid.
RL kui paremtsentristlik ehk mitte paremÄÄRMUSLIK erakond lihtsalt ei saa oma programmi ellu viida kommunistide paremal käel istuvate vasaktsentristlike sotsidega. Siis poleks enam ka tegemist sotsidega!
Kui RL on eestimaa peremeeste esindaja, siis sotsid ehk loosungiparteilased esindavad pigem n-ö popse ja siidikätest linnavurlesid (kellest paljud on oma ilukõnelemise oskusest pimestunud).
Paremtsentristide erinevus paremäärmuslastest on inimese ja teatud sotsiaalsete väärtuste tähtsustamine. See aga ei tee neid sotsideks, kelle maksupoliitika on suure osa vanast Euroopast globaalsest konkurentsist välja viinud. Sotsiaalne turumajandus, kus liiga suur osa rikkusest kulutatakse sotsiaalteenustele ja pensionitele, ei vasta enam maailma nõudmistele. Ainuüksi Lõuna-Koreas registreeritakse peaaegu pool elekroonika- ja tehnoloogiapatentidest kui terves EL-is kokku!
T.K-le, 28.05.2010 21:38
Põhjamaad, eriti Rootsi on sajandeid ajanud sotsialistlikku poliitikat, kuid vaeseks pole jäänud, pigem ihalevad kõik sellisteks saada. Meie paremliberaalid räägivad ka vahuse suuga vajadusest Põhjamaade tasemele jõuda, kuid ajavad risti vastupidist majanduspoliitikat. Friedman meiesugusele raskustes siplevale suhteliselt vaesele riigile praegu veel ei sobi. Enne tuleb korralikule rahvuslikule kapitalile alus panna, alles siis võime end rikasterüü sulgedega ehtima hakata.
to T.K-le, 28.05.2010 22:18
Suureks lohutuseks pean sulle ütlema, et arvamusküsitluste järgi jäävad Rootsi sotsid sügisel parlamendist välja. Kui ümber jaotada on pisku, pole sotsidel lööki, demokraatlikus Rootsis ei saa nad ka nii hirmsasti bluffida, kui meil.
Huvitav, 29.05.2010 10:01
Teraselt vaadates sotsidega ühinemist paistab selgelt välja noorte meeste hirm järgmistel valimistel nutsust kõrvale jääda. Kogu erakonna ühinemisel oleks kaasavaraks arvukas liikmeskond, mis oleks garanteerinud ka parlamendikohad ja nutsu. Praegu on asi nutusem. Huvitav, kas Sotsid liitumisaktivistidele ka soojemat kohta ja nutsu pakuvad (vt Reform ja Tarmo Mänd). Nutsujahi hooaeg on alanud ja tundub, et ka rohelistel, aga mitte nii silm nähtavalt.
wabariigi walwur, 28.05.2010 04:33
Suitsetamisruumis nägin Juhan Smuuli väikse seltskonnaga elavalt juttu ajamas. Kõrvu jäid tema sõnad: senikaua kui meie külades eesti keelt räägitakse, ei kao eesti rahvas kuhugi. Kas sellise arvamuse avaldamine annab piisavalt põhjust pidada kommunistist kirjanikku konservatiivseks rahvuslaseks? Ilmselt mitte.
Ma kuulsin kellegi käest et me jõuame varsti 5 rikkama hulka, et Laar ning Isamaaliit olevat rahvuslikud ja Ilves olla eestlane.
vaarema, 28.05.2010 06:45
kummaline partei, 28.05.2010 06:32
millised ÜHISED VÄÄRTUSED on peost suhu elaval tädi maalil ja miljardeid vene naftadollareid peseval ärimehel.arvan,et tädi maali on ainult abivahend võimule saamiseks ja võimu-raha nimel ajavad juhid mistahes pas.a suust välja. Nii ongi ja seda tehakse kogu maailas "demokraatia" nime all.
tigeoraw, 28.05.2010 10:57
Tarmo Mänd tegi õigesti, et sellelt uppuvalt laevalt lahkus. Lahkuvad ka teised. Karel Rüütli, ei saa aga lahkuda, sest siis peaks ta loobuma oma kohast Riigikogus - vähemasti nii leidis ta kaasuses Männi puhul, et kui astuda erakonnast välja, tuleb lahkuda ka Riigikogust.
Teisalt võib Rahvaliit valimistel saada n.ö maarahava protestihääled, kes ei näe oma esindatust teiste erakondade puhul. Kui aga keskerakond ja sotsid maainimestest valijad endale võidavad, siis on see Rahvaliidu lõpp.
Post a Comment