Saturday, December 27, 2008
Kuuldes sõna "demokraatia" ...
... kisub mõnel mehel käsi rusikasse. Tegin sellise kunagist kurikuulsat ütlust parafraseeriva järelduse, kui olin läbi lugenud veerand tuhat kommentaari oma kirjutisele „Õhus on tunda uusvapsluse hõngu“, mis avaldati Delfis. Kultuur ja demokraatia on ju ühest puust nähtused ning ega kabuuri krahmaval käel ja rusikasse litsutud käel samuti suurt erinevust ole. Kirjutises olin toonud näiteid poliitikas ja võimustruktuurides levima hakanud äärmuslembusest ja kambakate tegemisest teisitimõtlejatele, andes mõista, et demokraatlikus ühiskonnas ei sobi selliseid võtteid kasutada. Kuid kommenteerija LAX lausa karjatab:
„Oh Sina Püha Jeesus! Kas artikli autor on sündinud loll või isehakanud loll? Aita, Kurat, Eestimaad, et kaitsta meie elamist peninukkide pealetungi eest!“
Mees peab ikka šokis olema, kui otsustab ühtaegu Jeesust ja kuradit appi kutsuda ning vanakurja austavalt suurtähega kirjutada. Jõmmerläägamöögaüü jätkab samas vaimus, ehkki sõimusõnana kasutab ta peninuki asemel seltsimeest:
„Jäta loll jutt. Pole kuskil võim rahva käes, seltsimees Kuus. Samuti pole kuskil õigusriike, me ei ela enam Hammurabi ajastul. Aga võim Tallinnas kukub küll, sest kui Edgar sai 41% häältega 51% kohtadest, siis järgmisel aastal see enam ei õnnestu.“
Kilo sõimab mind idioodiks sellepärast, et julgen suurima toetajaskonnaga erakonna ründajaid võrrelda Türkmenistani-taoliste autoritaarsete riikide klannidega. Tema väitel on selle erakonna vastu ei keegi muu kui rahvas. Seletamata, miks erakonna toetajaskond ei olegi rahvas, lõpetab kommenteerija oma jutu vaikse, kuid krimimaigulise ähvardusega: „Veel ei meeldi miski, tõmbame sinu ka lauale.“
Kommentaarides on ka mannetuid pöördumisi argumentum ad hominem (kas unustasid tabletid võtmata?), kapist luukerede otsimisi (sinu diplomitöö pealkiri oli säärane ja juhendajaks oli säherdune mees), müstilist paranoiat (võib-olla oled hoopis spioon?) jne. Kuid olgu, mis on. Mind see paranoikuks ei tee. Pealegi on suur hulk autorit toetavaid kommentaare. Üks neist, kirjutajaks Eesti naine, on järgmine:
„Hea artikkel! Reformikommunistid on üdini närvis oma populaarsuse kaotamise pärast ja nagu tõelistele kommunistidele kohane, otsitakse nüüd süüdlast ja vaenlase kuju, kelle kraesse saaks kõik ajada. Kui omal ajal oli vaenlaseks rahvusvaheline imperialism, siis nüüd Rahvaliit ja Keskerakond. Samas unustatakse, et viimased praegu riigi juhtimisega ei tegele ja seetõttu ei saa neid ka süüdistada Eesti majanduse põhjalaskmises. Nii et tuleb omal see supp ära süüa!Küllap rahvas euro- ja kohalikel valimistel tuletab meelde, kes olid need, kes võtsid lastelt koolitoetuse, tõstes ühtlasi rikkusvanemahüvitise enneolematusse kõrgusse, algatasid maadeparseldamise ja korraldasid ajujahti oponentidele. Reformikad usuvad, et nagu kommude ajalgi peab valitsema ikka üks ja ainus partei, seekord siis reformipartei nime all tegutsev endine kompartei.“
Arvaja tähelepanek:
„Vähemalt pooled kommentaarid näitavad, kuivõrd efektiivne on olnud "parempoolne" lausajupesu 16-17 aasta vältel. See totaalne "häda mõistuse pärast" on viinud elanikud otsekui eri vaenulikesse leeridesse.“
Ehkki kahes viimases tsitaadis on liigset teravust, võib neist välja lugeda, et Eesti inimesed ei taha jaguneda leeridesse ja toetavad neid, kes ühiskonda püüavad ühendada.
„Oh Sina Püha Jeesus! Kas artikli autor on sündinud loll või isehakanud loll? Aita, Kurat, Eestimaad, et kaitsta meie elamist peninukkide pealetungi eest!“
Mees peab ikka šokis olema, kui otsustab ühtaegu Jeesust ja kuradit appi kutsuda ning vanakurja austavalt suurtähega kirjutada. Jõmmerläägamöögaüü jätkab samas vaimus, ehkki sõimusõnana kasutab ta peninuki asemel seltsimeest:
„Jäta loll jutt. Pole kuskil võim rahva käes, seltsimees Kuus. Samuti pole kuskil õigusriike, me ei ela enam Hammurabi ajastul. Aga võim Tallinnas kukub küll, sest kui Edgar sai 41% häältega 51% kohtadest, siis järgmisel aastal see enam ei õnnestu.“
Kilo sõimab mind idioodiks sellepärast, et julgen suurima toetajaskonnaga erakonna ründajaid võrrelda Türkmenistani-taoliste autoritaarsete riikide klannidega. Tema väitel on selle erakonna vastu ei keegi muu kui rahvas. Seletamata, miks erakonna toetajaskond ei olegi rahvas, lõpetab kommenteerija oma jutu vaikse, kuid krimimaigulise ähvardusega: „Veel ei meeldi miski, tõmbame sinu ka lauale.“
Kommentaarides on ka mannetuid pöördumisi argumentum ad hominem (kas unustasid tabletid võtmata?), kapist luukerede otsimisi (sinu diplomitöö pealkiri oli säärane ja juhendajaks oli säherdune mees), müstilist paranoiat (võib-olla oled hoopis spioon?) jne. Kuid olgu, mis on. Mind see paranoikuks ei tee. Pealegi on suur hulk autorit toetavaid kommentaare. Üks neist, kirjutajaks Eesti naine, on järgmine:
„Hea artikkel! Reformikommunistid on üdini närvis oma populaarsuse kaotamise pärast ja nagu tõelistele kommunistidele kohane, otsitakse nüüd süüdlast ja vaenlase kuju, kelle kraesse saaks kõik ajada. Kui omal ajal oli vaenlaseks rahvusvaheline imperialism, siis nüüd Rahvaliit ja Keskerakond. Samas unustatakse, et viimased praegu riigi juhtimisega ei tegele ja seetõttu ei saa neid ka süüdistada Eesti majanduse põhjalaskmises. Nii et tuleb omal see supp ära süüa!Küllap rahvas euro- ja kohalikel valimistel tuletab meelde, kes olid need, kes võtsid lastelt koolitoetuse, tõstes ühtlasi rikkusvanemahüvitise enneolematusse kõrgusse, algatasid maadeparseldamise ja korraldasid ajujahti oponentidele. Reformikad usuvad, et nagu kommude ajalgi peab valitsema ikka üks ja ainus partei, seekord siis reformipartei nime all tegutsev endine kompartei.“
Arvaja tähelepanek:
„Vähemalt pooled kommentaarid näitavad, kuivõrd efektiivne on olnud "parempoolne" lausajupesu 16-17 aasta vältel. See totaalne "häda mõistuse pärast" on viinud elanikud otsekui eri vaenulikesse leeridesse.“
Ehkki kahes viimases tsitaadis on liigset teravust, võib neist välja lugeda, et Eesti inimesed ei taha jaguneda leeridesse ja toetavad neid, kes ühiskonda püüavad ühendada.
Monday, December 1, 2008
Subscribe to:
Posts (Atom)